Närvijuhtivuse kiirus (NCV): Aju riistvaraline piirang
Inimese kognitiivne reageerimiskiirus ei ole pelgalt sportlik parameeter, vaid peegeldab otseselt kesknärvisüsteemi "riistvaralist" efektiivsust. Selle keskmes on närvijuhtivuse kiirus (NCV). Elektriline signaal reisib mööda aksonit — pikaajalist närviraku jätket. Selle kiirus sõltub kriitiliselt aksoni diameetrist ja müeliinitupe paksusest. Müeliin toimib nagu kallis fiiberoptiline isolatsioon, võimaldades signaalil "hüpata" (saltatoorne juhtimine) üle Ranvier' sõlmede, saavutades kiirusi kuni 120 meetrit sekundis.
Hick's Law ja valiku keerukus
Psühholoogias tuntud Hick's Law sätestab, et reaktsiooniaeg suureneb logaritmiliselt vastavalt võimalike valikute arvule. Iga täiendav stiimul nõuab ajult täiendavat bitti informatsiooni töötlemist (bit of information). Meie test mõõdab seda puhast latentsust, eemaldades müra, et paljastada sinu aju fundamentaalne võime sorteerida sissetulevat infot ja genereerida motoorne vastus.
Reaktsiooniaeg ja üldine intelligentsus (g-factor)
Arthur Jensen ja teised juhtivad psühhomeetrikud on leidnud tugeva negatiivse korrelatsiooni reaktsiooniaja ja üldise intelligentsuse (g) vahel. See tähendab, et kiiremad ja stabiilsemad reaktsiooniajad on sageli märk efektiivsemast neuroloogilisest arhitektuurist, mis suudab sooritada keerulisi operatsioone väiksema vea tõenäosusega.
Reageerimisaja variatiivsus (RTV) — Varjatud indikaator
Sageli on olulisem kui sinu kiireim reaktsioon hoopis sinu reaktsioonide variatiivsus. Ebakindel ja kõikuv reageerimisaeg on sageli esimene sümptom tähelepanuhäiretest (ATH) või süsteemsest kurnatusest. Terve aju töötab nagu täppiskellavärk. Variatiivsuse suurenemine viitab sellele, et neurokeemiline tasakaal (atsetüülkoliini ja dopamiini vool) on häiritud, mis takistab stabiilset kognitiivset sooritust.
Keskkonnamõjud ja bioloogilised rütmid
Sinu kognitiivne kiirus ei ole fikseeritud. See pulseerib vastavalt sinu tsirkadiaanrütmile. Reaktsioonikiirus on tavaliselt tipus hilisel pärastlõunal, mil kehatemperatuur on kõrgeim, ning madalaim varajastel hommikutundidel. Samuti mõjutavad seda tugevalt põletikulised protsessid kehas — isegi kerge haigus võib aeglustada signaaliülekannet sünapsites, muutes su reaktsioonid "tömbi"ks.